Minipiibel väikerahvastele

Mullu novembris valmisid piibliosad koos lisamaterjalidega 11 keele: topura, wedau, kanasi, anuki, are, aaninuwa, iduna, iamalele, maiadomu, buhutu ja kakabai kasutajaile kultuuriliselt kirevas Paapua Uus-Guineas. Töö oli kestnud üle kümne aasta.

Selles Okeaania riigis räägitakse rohkem kui 800 keeles. Mitmekesisust põhjustab erakordselt raskesti läbitav maastik, mis on rahvakillud eraldatuses hoidnud. Osades keeltes on juba ilmunud ka piibliväljaandeid, samas kui osades puudub alles kirjakeelgi. 






2005. aastal alustas väikerahvaste keelte arengut toetav SIL International (Summer Institute of Linguistics, Rahvusvaheline Lingvistika Suveülikool) siin piiblitõlkeprorgammi VITAL (Vernacular Initiative for Translation and Literacy, kohaliku keele tõlketöö ja kirjaoskuse algatus). 

Rahvusvaheline VITAL meeskond töös.

VITAL saab teoks SIL tõlkide ja keeleõpetajate ning siinseid keeli hästi oskavate kohalike koostöös. Kokku saadakse kolm korda aastas Alotaus, Milne Bay provintsi pealinnas. Programmi käigus saab kogukond emakeelse nn Minipiibli. Lisaks koostatakse sõnastik ja keeleõpik, materjale nii tervishoiu teemal kui ka piiblitundide pidamiseks. 

Töötoad, mida korraldatakse igal aastal veebruaris, juunis ja oktoobris, aitavad lisaks luua vaimulikke laule, omandada piiblilugude jutustamise tehnikaid ja salvestada pühakirjalugusid kuulamiseks, sest lugemisharjumus on siin nõrk.

Novembris 2016, Minipiibli pidulikul esitlusel Milne Bays.

Minipiibel sisaldab Markuse evangeeliumit, kirikust rääkivat Apostlite tegude raamatut ning kristluse mõistmiseks üliolulisi lugusid loomise, pattulangemise, suure veeuputuse jms kohta 1. Moosese raamatust. Selline kogumik aitab aru saada ristiusu mõtteviisist ja maailmapildist inimestel, kes pole millegi sellisega  varem kokku puutunud. Osade rahvaste juurde on misjonärid siin palju aastaid tagasi küll jõudnud, aga kristluse sisu pole alati lõpuni mõistetud ning võib juhtuda, et piirdutakse pealiskaudsete rituaalidega. 

Üks buhutu rahva vanem tunnistas näiteks kahjutundega, kuidas ta oli varem keelanud rahval kirikus oma rõõmu väljendada: „Arvasin, et kuna Jumal on püha, siis naerda ei tohi. Saime pühadusest aru omamoodi: et see eeldab vaikne ja tõsine olemist!”

Programmi teenindab eritehnika.





Vaata ka: SIL koduleht


Eelmine
Vaimolend: kas ingel või postiljon?
Järgmine
Seltsi aastakoosolek Pirital

Vastused puuduvad

Email again: