Piibliseltsi ja EELK Maarja-Magdaleena koguduse ettevõtmisega tähistasime Euroopa kultuuripärandi aastat. Näitus tutvustab fotodel Venemaa Euroopa osas ja Siberis elavate soome-ugri rahvaste igapäevaelu, kristlikku kultuuri ja usulist kirjandust läbi aegade. Teiste seas on väljas Uus Testament mari, mokša, karjala, komi ja vepsa keeles ning nende rahvaste seni ainus tervikpiibel – udmurdikeelne.

Pastoraadis ootas meid soe vastuvõtt ja kaetud kohvilaud. Jaan Bärenson meenutas näitust avades 1993. aastal Tartus peetud misjonikonverentsi: seal palus keegi mari rahvusest mees, et me nüüd, kui oleme saanud oma riigi, ei unustaks oma idapoolseid sugulasrahvaid. Seda soovi on piibliselts püüdnud koostöös kirikute ja teiste organisatsioonidega jõudumööda täita.

Konverentsi avas kohaliku koguduse õpetaja Aivo Prükk, seejärel algasid ettekanded. Mart Rannut tegi ülevaate „Soome-ugri maailm ja kristlus“ hõimurahvaste jõudmisest nende praeguste asualadeni ja ristiusu esimestest kokkupuudetest soome-ugri rahvastega. Samuti oli juttu misjonärist ja tõlkijast, komi kirjakeele loojaks peetavast Permi Stefanist.

Jaan Bärensoni teemaks oli „Piibli väljaanded soome-ugri keeltes kuni XX sajandi alguseni“: lühiülevaade Pühakirja väljaandmisest 18.–19. sajandil ida- ja põhjapoolsetele hõimurahvastele. Ta märkis, et olulist rolli on siin mänginud 1813. aastal asutatud Vene Piibliselts ja Eestimaalt pärit Peterburi akadeemik F. J. Wiedemann.

Küllike Evartov tutvustas projekti „Hõimurahvaste aeg“ raames tehtavat koostööd hõimurahvastega. Lisaks Eesti Piibliseltsile osalevad selles projektis EELK Misjonikeskus ja EEA misjonitoimkond.

Konverentsi lõppedes saatis Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer külalised õnnistussõnadega koduteele.