XI Eduard Ahrensi konverents 10.08
Huvilised olid oodatud Kuusallu 10. augustil, kuulama ettekandeid keeleinimestelt ja ajaloolastelt.
Jaan Bärensoni ettekanne „Piibel – keelatud raamat nõukogude ajal“ andis lühiülevaate eestikeelse Piibli tõlkimisest ja levitamisest okupatsiooniaastatel 1940–1991. 50 aasta sisse mahtus H. Põllu uus piiblitõlge, mis juunipöörde järel ei saanud Eestis ilmuda. Pagulasaastatel ilmus uus piiblitõlge, nn 1968. aasta Piibel, mis on tänini kõige enam levinud eestikeelne piiblitõlge. Seda Piiblit ei lugenud mitte ainult eestlased võõrsil, vaid ka kodueestlased, kuigi piiblite Eestisse sissetoomine tähendas salakaubandust. 1989. aasta, mil tähistati eestikeelse Piibli 250. aastapäeva, muutis palju. Ilmus Uus Testament T. Pauli tõlkes, Jüri kirikuaeda püstitati Piiblile monument. „Valge laev“ tõi piibleid Eestisse juba ametlikult mitmete piibliseltside, kirikute ja organisatsioonide abil.
Ajaloolane Tiina Kala tõi oma ettekandes „Eesti keel keskaegses pragmaatilises kirjakultuuris“ esile mitmeid huvitavaid fakte eesti keele kasutamisest keskajal. Ajaloolane Jüri Kivimäe ettekanne „Katekismuseajastu algus. Sissejuhatus Eesti raamatuaastasse“ käsitles esimeste eestikeelsete vaimulike raamatute trükkimise ja levitamise lugu. Tõsise väljakutsena esitati küsimus: kes neid raamatuid luges? Huvitava ettekande pealkirjaga „Elusaatus Põhjasõja varjus: Reinerus Reineruse poeg Broocman“ esitas Raimo Raag. See on lugu perekonnast, kes on alguse saanud Saksamaal, mänginud olulist rolli Eesti kultuuri- ja kirikuloos ning hiljem Põhjasõja järgses Rootsis. Katrin Kalamees-Ruubel tõstatas oma ettekandes „Eestikeelse kirjasõna õpetamine“ valusaid küsimusi eesti keele ja kirjanduse õpetamisest koolihariduses. Raadiojakirjanik Piret Kriivani ettekanne „Raadiosaatest raamatulooks“ tutvustas mitmeid raadiolugusid, mis hiljem on saanud raamatuks. Nagu alati, nii lõppes Ahrensi konverents ka nüüd kontserdiga, kus seekord astusid üles muusikud Kadri Tegelmann ja Paul Daniel.
Eesti Piibliseltsil on olnud võimalus osaleda mitmel Ahrensi konverentsil. Senine koostöö on olnud viljakas. Täname kõiki korraldajaid nii Laurentsiuse Seltsist kui ka Emakeele Seltsist, aga ka kõiki Kuusalus, kes tegid selle nii olulise konverentsi teoks.
Ajaloolane Tiina Kala tõi oma ettekandes „Eesti keel keskaegses pragmaatilises kirjakultuuris“ esile mitmeid huvitavaid fakte eesti keele kasutamisest keskajal. Ajaloolane Jüri Kivimäe ettekanne „Katekismuseajastu algus. Sissejuhatus Eesti raamatuaastasse“ käsitles esimeste eestikeelsete vaimulike raamatute trükkimise ja levitamise lugu. Tõsise väljakutsena esitati küsimus: kes neid raamatuid luges? Huvitava ettekande pealkirjaga „Elusaatus Põhjasõja varjus: Reinerus Reineruse poeg Broocman“ esitas Raimo Raag. See on lugu perekonnast, kes on alguse saanud Saksamaal, mänginud olulist rolli Eesti kultuuri- ja kirikuloos ning hiljem Põhjasõja järgses Rootsis. Katrin Kalamees-Ruubel tõstatas oma ettekandes „Eestikeelse kirjasõna õpetamine“ valusaid küsimusi eesti keele ja kirjanduse õpetamisest koolihariduses. Raadiojakirjanik Piret Kriivani ettekanne „Raadiosaatest raamatulooks“ tutvustas mitmeid raadiolugusid, mis hiljem on saanud raamatuks. Nagu alati, nii lõppes Ahrensi konverents ka nüüd kontserdiga, kus seekord astusid üles muusikud Kadri Tegelmann ja Paul Daniel.
Eesti Piibliseltsil on olnud võimalus osaleda mitmel Ahrensi konverentsil. Senine koostöö on olnud viljakas. Täname kõiki korraldajaid nii Laurentsiuse Seltsist kui ka Emakeele Seltsist, aga ka kõiki Kuusalus, kes tegid selle nii olulise konverentsi teoks.
Vastused puuduvad